Tokyo olümpial Eesti sõudenelikus kuuenda koha teeninud Kaspar Taimsoo tunnistas, et tema sportlaskarjääri jätkamine pole sugugi kindel. Samas pole 34-aastase sportlase sõnutsi alaliit tagalat piisavalt hästi kindlustanud.
PM TOKYOS ⟩ Taimsoo Eesti sõudmise tulevikust: hoiatasin alaliitu, et neile jäävad sügisel tühjad pihud
Aga alustuseks võistlusest. Napilt läbi lohutussõidu finaali jõudnud paatkonnal kõige tähtsamaks lahinguks püssirohtu ei jagunud. Kuue meeskonna konkurentsis tuli leppida kindla viimase kohaga. Pettumust valmistanud tulemuse juured ulatuvad aga kaugemale.
Vahepealse keerulise perioodi tõttu pidi neljapaat Tokyosse jõudmiseks osalema kevadises kvalifikatsioonis. Sinna suunati kõvasti energiat ja spordipeoks ei õnnestunud enam vormikõverat vähemalt sama teravaks timmida.
«Tuul polnud täna kindlasti meie põhiprobleem. Oli ilmselge, et meie vormikõver on möödas. Olümpial pole olnud minekut, nagu oleksime tahtnud,» ütles Taimsoo umbes veerand tundi pärast finišit.
«Tõnu võttis asja hästi kokku: olümpiakvalifikatsioon kulutas meid nii ära, et me ei suutnud end kümne nädalaga uuesti üles ehitada. Mul püsis endale omane naiivne lootus. Tunne oli tegelikult hea ja meelestatus õige. Saime finaali väga võistluslikult. Aga, kui hakkasime tõmbama, sai kohe selgeks, et lihas pole päris see, mis võiks.»
Kogenud sportlane tõdes, et kogu kompoti tegid keerulisemaks ka Tokyo ülikuumad olud. Mõnel teisel puhul võinuks vormi taas üles saada, ent mitte tänavu. «Lisafaktoreid oli natuke rohkem, kui oleme harjunud,» tõdes Taimsoo.
«Olümpia kuues on ju vägev, aga enamus meestel on medalid all. Ega enne olümpiat mõelnud keegi, et tuleme siia, sõidame finaalis, jääme kuuendaks ja on väga hea.
Enne sõitu küsisin poistelt, et kus on riskitaluvuse piir: äkki üllatame ennast ja vastaseid teise 500 meetri lõpus kiire spurdiga? Aga oli selge, et täna on mök-mök ja pidu läbi. Kahjuks nii läks.»
Taimsoo flirdib mõttega, et lähiajal istuda ühe- või kahepaati. Samas ei välista ta ka karjääri lõpetamist. «Peab asjad rahulikult läbi mõtlema. Vanus on ka juba selline, et finantspool mängib rolli. Kui tulemusi pakkuda ei suuda, siis... Palka ju eriti ei maksta. Jätkamine on fifty-sixty.»
Sarnase mõtte käisid lauale ka tiimi ülejäänud liikmed: Tõnu Endrekson (42), Allar Raja (38) ja Jüri-Mikk Udam (27). Mis saab halvima stsenaariumi puhul neljapaadist ja kogu Eesti sõudmisest edasi?
«Alaliit magas üht-teist maha. Meil oli üks Viljandi kutt nagu muiste, Leo Muiste, ergomeetril maailmameister, Tõnu kasvu tüüp, aga noor. Veel kõige stabiilsem pole, aga oleks saanud väga vägevalt meie kõrval õppida,» noomis Taimsoo.
«Ma küll hoiatasin alaliidu juhte, et sügisel on teil tühja pihud: mis te siis teete? Kui siis hakkate sellele mõtlema, on juba hilja. Eks neil ülehomme on ilmselt tühjad pihud, siis vaatavad, mis teevad. Kui peaks juhtuma, et kolm venda panevad aerud varna...»