PM PARIISIS ⟩ Kregor Zirk olümpia korralagedusest: see pole põhjus, miks stressi minna

Kregor Zirk võtab elu olümpial rahulikult: kui on nii, siis on nii. Foto: Tairo Lutter

«Mõnikord sõidab buss 40 minutit, teine kord tund 40, aga sellega tuleb lihtsalt harjuda. Mina võin ju tahta üht, aga kui buss ei sõida nii nagu peaks, siis see pole miski, mida mina saan kontrollida. See pole asi, mille pärast stressi minna, vaid lihtsalt asju jooksvalt ümber vaadata.»

Just nõnda, pealtnäha stoilise rahuga kommenteeris oma teisel olümpial osalev ujuja Kregor Zirk Pariisis esimestel päevadel valitsevat korralagedust, mille tulemusena käivad (ka sportlasi transportivad) bussid kui kuuvarjutused ning esialgu märkmikusse tehtud plaane tuleb alatasa ringi mängida.

Meie mehel on praeguseni läinud siiski selles mõttes hästi, et kõik kavandatud treeningud on saanud ta ära teha. Lihtsalt võib-olla (pool) tundi hiljem, täpselt nagu sõidugraafik on võimaldanud.

«Ma pole ennast ajagraafikusse nõnda kinni pannud, vaid olen valmis kohanema ja jooksvalt asju vaatama. Olümpial tulebki olla lahtise peaga. Kas või see pressikonverents siin – vaatasime jooksvalt [kas tuleb kohal olla 14.00 või 14.30], ent õnneks Eneli [Jefimova] ja Henry [Hein] jõudsid õigel ajal,» jätkab ta.

Muidugi, mis busside liikumist puudutab, siis selle kohta torkas Zirk siiski tabavalt: «Praegu tundub põhiprobleem olevat, et bussijuhid lihtsalt ei tea, kuhu sõita, ning sportlased peavad Google Mapsist näitama, kuidas kohale jõuda.»

Juhendaja on rahulik

Zirgi juhendaja, 2021. aastal ka Euroopa parimaks ujumistreeneriks valitud Tom Rushton oli olümpiabardakki kirjeldades rahulik. «Jah, siin valitseb täielik kaos, aga see on ka olümpia, seega kõik on tavapärane,» sõnas kanadalane, muie näol.

«Enamik inimesi kogeb olümpiat televiisori vahendusel, kust näedki selle ilu ja tipphetki, ent tegelikkuses olümpia selline pole. Reaalsuses ongi see üks pidev seismine ja busside ootamine. See on igal pool nii olnud ja igal pool on esiti ka vastavat kriitikat tehtud, kuid paari päevaga nuputatakse asjad välja. Olen kindel, et ka siin muutuvad asjad iga päevaga aina sujuvamaks,» püsis Rushton optimistlik.

Tom Rushton Foto: Tairo Lutter

«See on õppeprotsess mõlema poole jaoks: organisaatorid saavad bussid ja toiduajad paika, aga ka sportlased kohanevad. Tegelikult on see üks asi, mis suurvõistluste puhul sageli ära unustatakse – ei mõelda läbi, kuidas sisustada enda jaoks kõik ootamised, kuidas meelelahutada ennast bussis või kuidas õhtul, pärast pikka päeva, maha rahuneda. Kregor on aga ennast valmis sättinud ja ma ei usu, et see [olümpiabardakk] teda kuidagi negatiivselt mõjutab.»

Jättis kõrvalala programmi

Siinkohal jätame aga bussid sinnapaika ja liigume edasi spordi juurde, mille pärast tegelikult kõik on Pariisi tulnud. Zirk hüppab esimest korda võistlusbasseini laupäeva (27.07) hommikul, kui on kavas 400 m vabaltujumine. Kuna tegemist on tema kõrvalalaga, siis ühtegi ootust, peale asjade sujumise, tal sellega seoses pole.

Mõni päev tagasi polnud meie mees tegelikult isegi kindel, kas ta tuleb seal starti, kuid pärast treeneriga arutamist otsustati seda siiski teha. «Saime aru, et plusse on rohkem kui miinuseid,» viitab ta kogu olümpiaga seotud protseduurika tundmaõppimisele ja läbikäimisele.

Pealegi elas Zirk juba Tokyos ühe äreva momendi üle, kui jäi võistluseelsesse call-room’i, kus sportlased ennast näole annavad, mõne minuti hiljaks ega saanud seetõttu peaaegu starti…

Põhialal sihib tippmarki

Teist korda hüppab 25-aastane tartlane olümpiabasseini järgmisel teisipäeval (30.07), kui on kavas tema põhiala: 200 m libilikujumine. Sellega seoses on tema eesmärk lihtne: uuendada enda (ja ka Eesti) rekordnumbreid, mis tänavu veebruarist, mil Zirk tuli Dohas toimunud MMil viiendaks, on 1.55,48.

Analoogsest kohast siiski olümpiaga seoses unistada ei maksa, sest kui MMil olidki kohal vaid mõned maailma tõelisse eliiti kuuluvad sportlased, siis Pariisis on basseini hüppamas kõik tipud. Sellele viitab elavalt ka Zirki olümpiaeelne edetabelikoht: 21.

Kregor Zirk Foto: Tairo Lutter

Mida tuleb Pariisis teha, et eelujumiste sõelast, kus basseini hüppab 28 sportlast, edasi poolfinaali ehk 16 parema sekka jõuda?

«Kindlasti tugevamat ujumist kui eelmisel olümpia,» seab Zirk virtuaallati 1.55,96 peale. «Ma iga ala eest rääkida ei oska, kuid konkurents on väga teistsugune. [Liblikujumise] tipp on teravam kui varem, kuid tasemelangus [pärast esimesi] võib olla suhteliselt järsk.

Ütleksin, et varem pole nii palju sportlasi poolfinaali kohtade pärast võidelnud. Kui vaadata, kui palju sportlasi siin mõnel alal on, siis nende arv on väiksem kui MMidel. See on väga huvitav olukord ja enamikul tuleb kindlasti kohe hommikul kõik lauale panna, et poolfinaali pääseda. Sealjuures ka väga tugevatel ujujatel,» sõnas Tokyos 1.57,26ga poolfinaali ukse taha jäänud ja lõpuks 25ndaks platseerunud Zirk.

Tänavu on meie mees neli basseinipikkust läbinud parimal juhul 1.55,48ga, kuid pärast veebruarikuist rekordujumist on ajad jäänud 1.58 kanti. Sellest Zirk suurt numbrit ei tee.

«Väga raske on igal võistlusel isiklikku ujuda, kuid eks ma olengi rohkem selline sportlane, kes teeb parimad tulemused siis, kui on puhanud ja spetsiaalselt selleks ette valmistunud,» viitab ta pikema treeningutsükli ajal toimunud etteastetele. «Aga need ajad, mis olen hooaja jooksul teinud, on olnud okeid.»

Omapärane areen, mis võib mõjutada aegasid

Kuigi Zirki eesmärk Pariisis on ajaline, ei pruugi selle täitmine ehk rekordi uuendamine olla nii lihtne. Seda põhjusel, et siinne olümpiaujula polegi tegelikult ujula, vaid Euroopa suurim sisehall – maikuus esines seal 42 000-pealise publiku ees näiteks popitäht Taylor Swift –, kuhu olümpia tarbeks kaks basseini – üks võistluseks, teine soojenduseks – sisse ehitati!

Paris La Defense Arena, kus selguvad ujumise olümpiavõitjad. Foto: Mickael Chavet / ZUMA Press Wire / Scanpix

Mida Zirk säärase lahenduse kohta kostab? «Ütleme nii, et ma olen kümme aastat tiitlivõistlustel käinud ja see on üks madalamaid basseine, kus olen ujunud. Kõik on muidugi vastavalt regulatsioonidele paigas, aga kui üldiselt on basseinid kolm ja enam meetrit sügavad, siis siin on äkki 2,5 meetrit? Esimene kord, kui sisse hüppasin, siis natukene ootamatu oli, aga ujumist see siiski ei sega,» sõnas ta.

Tõsi, seda teatud mööndusega, sest madal bassein teoorias häid aegu ei soosi. «Tavaliselt on kiire basseini tunnus selle sügavus, ent minevikust on võtta muidugi igasuguseid näiteid. Võiks arvata, et siin ujutakse [basseinist tulenevalt] natuke aeglasemalt, aga eks ole näha, mis võiduajad lõpuks tulevad,» jätkas Zirk, kuid lisas: «Konkurentsi mõttes on kõikidel võrdsed tingimused – selles mõttes on kõik normaalne.»