/nginx/o/2020/02/04/12914431t1hec0d.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/11/16283899t1hddab.jpg)
Olümpiat saab kokku võtta läbi tulemuse- aga ka muhedusevõtme. Esimeste huvilised klikkigu SIIA, keda paelub aga teine, see hakaku rõõmsalt allapoole kerima.
PÄRLEID PARIISIST ⟩ «Enne Schengenit tuli ka piiril kümme tundi oodata, asi see nüüd natukene toitu oodata.»
«Ma ei mäleta ujumisest enam midagi. Enda arust ei läinudki raskeks, aga kui hakkasin tõmbeid lugema, siis 95 meetri peal said tõmbed justkui juba täis. Ent oli veel minna. Siis sain aru, et läksin vist veidi tühja kühveldama. Aga kus raskeks läks? Ma ei oska öelda. Kas ei tunnetanud valu või ei mäleta seda – väga suur mäluauk on praegu.»
Eneli Jefimova nii pool tundi pärast olümpiafinaalis ujumist.
/nginx/o/2024/08/11/16283898t1h35e0.jpg)
***
«Neljas koht on jama, nagu Kaido Kaaberma on öelnud.»
Epeevehkleja Nelli Differt.
***
«See koorem mulle tõesti turjale tuleb. Saan hakata «omal ajal» juttu rääkima ja seda, kuidas meie ikka tegime.»
27-aastane Johann Poolak, kui kuulis, et temast saab järgmisel aastal neljapaadi «vanamees».
***
«Teadsin, et ta on heas jooksuvormis, aga viimasel 200 meetril hüppas normaalne karu selga. Selline tunne, et jooksin koha peal, teised jooksid eest ära ja mul ei olnud midagi võtta.»
Janek Õiglane selgitas, kuidas ta jäi 1500 m jooksuga Sven Rooseni vastu neljanda kohata.
/nginx/o/2024/08/11/16283900t1h9e84.jpg)
***
«Pakun, et viimane jutuajamine lõppes öösel kell pool või kolmveerand kolm ühe tütarlapsega, kes umbes pool üks küsis telefonis: kas sa magad? Ta ütles, et ta ei saa olla, igalt poolt valutab ja on muidu raske olla. Rääkisime paar tundi.»
Rannavõrkpallitreener Rivo Vesik sellest, kuidas õnnestus šveitslannadest hoolealuste vaim pärast poolfinaalis saadud ülivalusat kaotust pronksimänguks üles turgutada.
***
«Vaim võib valmis olla, aga füüsiliselt... Konkurendid ütlesid, millal on aeg lõpetada. Eestis veel noored ei hinga nii palju kuklasse, aga maailma noored ütlesid täna ilusti viisakalt selle ära.»
45-aastane sõudja Tõnu Endrekson pärast vahesõitu, kust neljapaat finaali ei jõudnud.
***
«Tere tulemast laskesporti!»
Peeter Olesk fakti kohta, et ta edestas nii Tokyo, Rio kui ka Londoni mängude olümpiavõitjaid.
/nginx/o/2024/08/11/16283901t1h91da.jpg)
***
«Olen omaette naljatades abikaasale [Urmasele] öelnud, et kui mu esimene sportlasaasta oleks ka selline olnud, siis oleksin kohe ala maha jätnud.»
Janika Lõiv avaldas, et oli enne olümpiat võistelnud tänavu AINULT vihmas.
***
«Läks tuksi see asi ja seekord niimoodi.»
Laskja Peeter Jürisson olümpiavõistluse kokkuvõtteks.
***
«Maailma sõudeliidu ametlik koduleht tõi ikkagi olümpia eel välja valitsevad maailmameistrid, veel nipet-näpet ja siis, et Tõnu Endrekson on olümpial! Sõudekogukonnas on seda päris hästi märgata. Iga kord jõuavad jutud sinna, et selline mees on paadis. Sealt tuleb lugupidamist, aga muus osas on see selline patsutamine õlale. Muud asjad aga Tõnuni ei jõua, sest ta on OG (original gangster, viide sellele, et pole ühismeedias – toim).»
Sõudja Allar Raja kuuendal olümpial osalenud paadikaaslasest Tõnu Endreksonist.
/nginx/o/2024/08/11/16283897t1h710a.jpg)
***
«See kõlab võib-olla imelikult neile, kes pole olümpial käinud ja unistavad siia saamisest. Aga minu jaoks oli see tavaline võistlus kalendris.»
Eneli Jefimova Pariisi olümpiakogemusest ja -elamusest.
***
«Mis tegelikult kõige rohkem häirib – kaotused tulevad nii võrdsetes matšides, kus võiksin neid võita ka. Reegel on totter. Võidud on ühtviisi nii lähedal kui samas ka väga kaugel.»
Sel aastal järjest tulemusega 1:1 kaotusi saanud Heiki Nabi maadluse reegli kohta, et viigilise tulemuse korral võidab viimasena punkti saanud maadleja.
***
«Vaatasin «Sõpru» ja... ei midagi erilist. Tegin asju, mida muidu ka teeks sellises olukorras. [Osa oli] See, kui Phoebe käis kahe inimesega korraga kohtamas. Tuletõrjuja ja see mingi teine vend...»
Kregor Zirk otsis ujumise poolfinaal eel abi ka USA menuseriaalist «Friends».
/nginx/o/2024/08/11/16283902t1h46c9.jpg)
***
«Eile sai öeldud, et teen koledat maadlust, et kindla peale võita, aga nii koledat ei oleks ma suutnud ettegi kujutada.»
Judoka Klen Kristofer Kaljulaid pärast avamatšis saadud võitu.
***
«Eile saalis toimunu oli ikka meeletu, nii äge! Istusime meeste matšide ajal viimases calling room’is enne rajale minekut. Ruumi katus tekitas sellise kilekasvuhoone tunde, süvendas vist veelgi rohkem häält, mis sealt väljast tuli. Kõik naised, kes seal minuga samal ajal ootasid, olid – vau, kuhu me oleme sattunud!?»
Nelli Differt vehklemissaalis 7000 pealtvaataja poolt tekitatud melust.
/nginx/o/2024/08/11/16283903t1h841a.jpg)
***
«Veidi oli juba selline, et Tõnu tõmbas seal ergomeetrit ja vaatas peeglisse – kõik käis veidi aegluubis.»
Eessõudja Johann Poolak kirjeldamas emotsioone ja mõtteid Tõnu Endreksoni karjääri viimase stardi eel.
***
«Riosse [2016. aastal] minnes ütlesin, et võiks kümme olümpiat ära teha. Põhimõtteliselt on ju võimalik, aga kes teab. Kui silm seletab veel ja käsi täpne on, siis miks mitte.»
Laskja Peeter Olesk järgmiste olümpiamängude peale mõeldes.
***
«Jõhker! Reaalselt! Tulin hommikul 100 m starti ja mõtlesin, et mis kuradi pidupäev siin on.»
Janek Õiglane kiitis publikut vägeva atmosfääri eest.
***
«Väiksena vaatasin väga palju «Simpsoneid». Mingil hetkel, kui tuli tattoo'de needus peale, siis mõtlesin, et teen Barti. Ta on mu lemmiktegelane. Eks ma näen temas natukene ennast ka. Tegin talle ujumisprillid ja -püksid ka. See on ainulaadne disain. Kellelgi teisel ei tohiks seda kuskil olla.»
Ujuja Kregor Zirk lahkamas vahetult pärast olümpiafinaali oma tätoveeringuid.
***
«Seda tunnet, mis on enne starti, on raske kirjeldada. Lihtsalt iiveldabki, nii paha on, sest see on valus. Ja kui oled teinud seda liiga kaua, siis küsid endalt, kas on vaja.»
Sõudja Allar Raja andmas mõista, et temagi karjääripäike on 41-aastaselt loojumas.
***
«See, kuidas Eneli enne [võistlust] soojendusbasseinis nii-öelda tantsis, laulis ja niisama ringi jooksis. Võrreldes siis konkurentidega, kellel oli näha, kes tahtis juba oksendama minna… See Eneli külmanärvilisus on päris muljet avaldav!»
Treener Henry Hein kiitmas olümpiafinaali jõudnud Eneli Jefimova närve.
/nginx/o/2024/08/11/16283916t1h4275.jpg)
***
«Oleks hea seal võistelda, aga kardan, et siis peaks juba ka Brisbane’i olümpial [2032. aastal] osalema. Kahtlemata on tegemist suure potentsiaaliga staadioniga. Ja samas ma pole ka Austraalias käinud...»
Rasmus Mägi arutlemas, kas ta suudab ära oodata Tartu Ülikooli kergejõustikustaadioni renoveerimise.
***
«Enne Schengenit tuli ka piiril kümme tundi oodata, asi see nüüd natukene toitu oodata.»
Sõudja Tõnu Endrekson olümpiaga kaasnevatest inimmassidest ja järjekordadest.
***
«Ütlesin kõikidele, et [pärast Pariisi] teeme pausi. Mina kavatsen igatahes oma telefoni basseini visata ega võta kuu aega ühtegi kõnet vastu.»
Peagi isaks saav Kregor Zirgi treener Tom Rushton olümpiajärgsetest plaanidest.
***
«Tunnen teda (Experti – toim.) ju läbi ja lõhki ning hobune tõesti hüppas hästi. Rada samamoodi tegelikult sobis talle, aga … oleks on teatavasti paha poiss.»
Ratsutaja My Relander luhta läinud olümpiaetteastest.
***
«Põhimõtteliselt on nii, et bussid lähevad välja ja jõuavad kohale, aga ajaline mõõdik on nii pluss-miinus 20 minutit. Alguses olid bussid palavad, siis sai kaltsuna kohale jõutud, aga äkki lähevad paremaks.»
Viiendal olümpial osalenud Allar Raja kirjeldamas «tavapärast» olümpiaalguse kaost.
***
«Reede õhtul, otse-eetris, prime time’i ajal sellist asja teha ei tahaks.»
Rasmus Mägi olümpiafinaalis üle elatud karjääri esimesest kukkumisest.
/nginx/o/2024/08/11/16283905t1hfddc.jpg)
***
«Mul on praegu sees palju kompvekke. Mul oli kommipidu kaks päeva.»
Valuvaigistite abil võistelnud Janek Õiglase vastus küsimusele: kuidas lõpuni jõudsid?
***
«50:50, kas tuleb või ei tule.»
Sõudja Allar Raja neljapaadi medališanssidest.
***
«Jah, aga 1300 punkti rohkem! Kui samamoodi edasi läheb, siis Los Angeleses [olümpial] hakkab tulema, kurat! 9500 [punkti].»
Karel Tilga oli pärast üsna untsu läinud kümnevõistlust eneseirooniline. Meenutame, et Tokyo olümpial võistles ta samuti vigastust trotsides, ning kogus siis teivashüppe nulli tõttu vaid 7018 silma.
***
«Pärastlõunal läksin vabamalt peale, tegema seda, mida Peeter tahab trennis teha ja üleüldiselt teha. Nii on palju lihtsam ja loomulikult tuleb paremini välja.»
Laskja Peeter Olesk faktist, et lasi kvalifikatsiooni esimeses pooles 289 ja teises absoluutset tippklassi tähistava 294 silma.
***
/nginx/o/2024/08/11/16283906t1h9116.jpg)
«Tervis on nagu raha. Kui sul on raha palju, aga käid sellega hooletult ümber, võid varsti vaeseks jääda.»
Eesti olümpiakoondise arst Mihkel Mardna.