Kuigi Eesti jäi Pariisis medalita, teenisid meie sportlased olümpial nõnda palju esikümne kohti, et Eesti olümpiakomiteel (EOK) tuleb atleetidele järgneva kahe aasta jooksul toetusteks maksta enam kui miljon eurot.
PM PARIISIS ⟩ Eesti sportlased jäid olümpial medalita, kuid kasseerisid EOK-lt üle pooleteise miljoni euro (3)
Meie spordisüsteem on üles ehitatud nõnda, et kui sportlane teeb olümpiaala tiitlivõistlustel (OM, MM või EM) hea tulemuse, kaasneb sellega kaheaastane olümpia ettevalmistustoetus.
Sealsed toetuskategooriaid jagunevad järgnevalt:
A-tase:
OM ja MM 1. koht: palgafond 4000 EUR ja ettevalmistustoetus 2200 EUR
OM ja MM 2.-3. koht, EM 1. koht: palgafond 2500 EUR ja ettevalmistustoetus 2200 EUR
B-tase:
OM 4.-10. koht, MM 4.-8. koht, EM 2.-3. koht: palgafond 1600 EUR ja ettevalmistustoetus 1650 EUR
C-tase:
OM-kandidaadid: ettevalmistustoetus 1250 EUR
Lisaks veel erandkorras C+, kus süsteemi kohaselt C-taseme sportlased saavad erandkorras B-taseme ettevalmistustoetust 1650 eurot kuus.
Pariisis jõudis esikümnesse kuraditosin Eesti sportlast: vehkleja Nelli Differt (4.), mitmevõistleja Janek Õiglane (5.), mitmevõistleja Johannes Erm (6.), tõkkejooksja Rasmus Mägi (7.), ujuja Kregor Zirk (7.), ujuja Eneli Jefimova (7), sõudjad Tõnu Endrekson, Allar Raja, Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn (7.), tõstja Mart Seim (9.), judoka Klen Kristofer Kaljulaid (9.) ja maadleja Heiki Nabi (10.).
Kes tahaks kahe viimase puhul hakata «oot-oot-oot» tegema, sellele tausta:
Kuivõrd Nabi piirdus olümpial ühe matšiga, tähendanuks see teoorias 9.-16. koha jagamist. Maadluses reastatakse sportlasi aga turniirieelsete asetuste põhjal ja kuna avaringi kaotajate seas oli Nabi asetus paremuselt teine, platseeruski ta kokkuvõttes 10. kohale.
Kaljulaid pidas Pariisis kaks matši, kuid kuna tema alal sai peale rohkem sportlasi, jäi meie mees päriselt jagama 9.-16. kohta. Seda seetõttu, et judos viigilahutajat ei kasutata, kuid ametlikku süsteemi kanti Kaljulaidi nime taha just üheksas (!), mitte 9.-16. koht.
Seega kui lähtuda ametlikust protokollist, peaksid mõlemad mehed B-taseme kriteeriumidele vastama, kuid lõplik sõna jääb siinkohal oktoobris kogunevale EOK tippspordikomisjonile.
Meie lähtume oma esialgsetes arvutustes siiski protokollist, kust vaatab vastu 13 esikümne sportlast. Kuigi nii mõnigi neist oli ka enne EOK-rahadel, algab B-kategooria mõttes nende jaoks Pariisist uus ajaarvestus.
See tähendab, et järgmised kaks aastat on neile kõigile ette nähtud 1600 eurot palka (maksud maha) ja 1650 eurot ettevalmistustoetust.
Kuraditosina sportlase peale tähendab see EOK jaoks ühes kuus 39 000 euro suurust väljaminekut, kahe aasta jooksul maksavad nad sportlastele toetusteks välja 1 014 000 eurot.
See summa võib aga veelgi suureneda, sest B-toetuse šanssi evivad ka olümpial 11ndaks tulnud kümnevõistleja Karel Tilga ja laskja Peeter Olesk. Nimelt on tippspordikomisjonil õigus teha tehtud juhtudel erandeid ning näiteks Tokyo olümpia järel nõnda 11ndaks tulnud Ermiga ka talitati.
Kui lisada eelpool välja toodud 13-pealisse nimekirja ka Tilga ja Olesk, tõuseks meie sportlaste Pariisist teenitud toetuste kogusumma juba 1,17 miljoni euroni.
Ent nagu õigele telereklaamile kohane, ka see pole veel kõik! Üldjuhul on tippspordikomisjon lähtunud ka tavast, et kõik olümpial osalenud sportlased saavad järgmised kaks aastat arvestada C-taseme toetusõla ehk 1650 euro suuruse ettevalmistustoetusega.
Ehk lisades niigi pikka võrrandisse veel Peeter Jürissoni, Kristin Kuuba, Janika Lõivu, Madis Mihkelsi, Elisabeth Pihela, Reena Pärnati, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo ja My Relanderi nimi, tõuseb kogusumma juba pooleteise miljoni juurde. Täpsuse huvides: 1 526 400 eurot.
Siinkohal paneme matemaatikale punkti, olgugi et reaalsuses tuleb EOK-l Pariisi tulemustest tulenevalt oma kukrut sportlaste tarbeks kergitada veelgi. Sest vastavalt hoolealuste tulemustele saavad toetusi ka treenereid (A-tase: 1800 EUR, B-tase 1400 EUR, C-tase 800 EUR).