:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/28/16251385t1h1adb.jpg)
Prantsusmaa on tugevate laskesuusatamise traditsioonidega riik, kuid praegu käib Pariisis ju hoopis suveolümpia. Mis asju ajab siis siin Johanna Talihärm, kes tänavu veebruaris teatenaiskonnaga biatloni MMil medali eest võitles?
PM PARIISIS ⟩ Mida teeb Eesti tipptalisportlane suveolümpial?
Tähtsaid! Võiks olla lühike vastus. Kuu tagasi 31. sünnipäeva tähistanud sportlane valiti mullu sügisel Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni. Veel enam, temast sai briti, kahekordse triatloni olümpiavõitja Alistair Brownlee kõrval asejuht.
/nginx/o/2024/07/28/16251387t1hc5ea.jpg)
«Eelmise aasta oktoobri viimastel ja novembri esimestel päevadel oli Roomas Euroopa sportlasfoorum. Seal mind valiti,» meenutas mitmeid konkurente edestanud Talihärm usutluses Postimehele olümpia meediakeskuses.
«Kandideerimise idee tuli Gerd Kanterilt, kes oli varem sportlaskomisjoni juht. Esitasime avalduse EOK (Eesti Olümpiakomitee) kaudu. Nemad esitasid mind kandidaadiks. Pidin seal foorumil kõne pidama ja n-ö kampaaniat tegema.»
Õnnestus, sest 42 võimalikust häälest kogus Eesti tipplaskesuusataja 39.
Erinevad ülesanded
Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni kuulub lisaks juhile, asejuhile ja sekretär Alexandra Longová Miškovskále veel kaheksa liiget. Talihärm on Pariisis seltskonna esindaja. Igalt mandrilt lähetati üks säärane tegelane.
«Tulin siia 20. juuli õhtul. 21.–23. oli igasuguseid koosolekuid ja üritusi. Nii sportlaskomisjonide kui ka ROKi (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) juhatuse koosolekuid ning erinevaid kohtumisi siin, seal ja kolmandas kohas,» pajatas ta.
Pärast seda on tempo veidi rahunenud, kuid jooksvate murede ja rõõmudega tuleb pidevalt tegeleda. «Meie ülesanne on siin sportlastega rääkida-suhelda. Olla info vahendajaks,» rääkis Talihärm.
«Siin olles ikka iga päev ajame sportlaskomisjoni inimestega hommikusöögilauas juttu. Suhtleme omavahel ka teistel tasanditel. Arutame erinevaid teemasid. Kõik on endised sportlased.»
Milliste väljakutsetega tuleb olümpia ajal tegeleda? «Meil on WhatsAppis grupivestlus. Igal hommikul toimub korralduskomitee koosolek. Näiteks anti ükskord teada, et olümpiakülas oli probleeme sportlaste sööklas järjekordade ja transpordiga,» selgitas Talihärm.
«Meie kogume info kokku ja anname edasi. Siis nende asjadega tegeletakse.»
Täpselt samadele muredele viitasid kolmapäevasel pressikonverentsil ka ujuja Eneli Jefimova ja tema treener Henry Hein. Pärast tänast edukat eelvõistlust kinnitas sportlane, et asjad läksidki viimastel päevadel palju paremaks.
«Tahes-tahtmata, olümpiakülas elab üle 10 000 inimese. Süsteem polnud varem iga päev paigas. Eks iga olümpia alguses pole asjad võib-olla kohe sujuvad. Pariisi liiklus pole ju ainult olümpialiiklus. See on üldiselt ka väga suur linn. Siin on liiklus ettearvamatu,» ütles Talihärm.
Väike minevikutaak
Läbinisti vabatahtlik amet koosneb peamiselt suhtlemisest. Uusima liikmena kulus esiti omajagu aega ka lihtsalt otseste tutvuste loomiseks.
«Arvan, et see on õppimise koht. Nagu iga uus asi. Kuna see on vabatahtlik töö, siis pole ma kindlasti iga päev kaheksast viieni asjaga tegev,» avas Talihärm üldist tausta.
«Kuskil võistlustel või kongressil tuleb mõned päevad olla hommikust õhtuni asjas sees. Aga vahepealsel ajal nii palju, kui on koosolekuid. Palju vähem. Vahepeal väga palju, vahepeal üldse mitte.»
Mullu märtsis jõudis Talihärm, tollal EOK sportlaskomisjoni liikmena, reljeefse väljaütlemise tõttu ka rahvusvahelisse meediasse. Ühel videokoosolekul kritiseeris ta ROKi seoses Venemaa ja Valgevene atleetide hoiakuga olümpia suhtes. Mõttekäiku esitades lõigati ta ühtäkki liinilt.
«Kõik on siiamaani olnud väga sõbralikud. Aga olen ka ju öelnud meedias välja seisukohti, mis võib-olla pole kõigile ROKi esindajatele meeltmööda. Aga ka need teemad on olnud kaetud ja keegi sellepärast pole minu vastu ebameeldiv olnud,» märkis Talihärm.
Olümpiavälisel ajal tuleb tegeleda kõiksugu erinevate teemadega, mis sportlasi ühe või teise nurga alt puudutavad. Väiksemate asjade elluviimine on maailma mõistes lihtsam, suuremate küsimustega läheb asi veidi keerulisemaks.
«See on igas valdkonnas nii,» tõdes Talihärm. «Aga juba see on suur asi, et meil on juhi näol sportlaste esindaja nii Euroopa Olümpiakomiteede juhatuses kui ka sportlasesindaja ROKi juhatuses. Juba see on tähtis, et meil on laua taga koht.»
Trenn Pariisi kesklinnas
«Tulin just trennist!» ütles Johanna Talihärm, kui jutt liikus põhitegevuse, laskesuusatamise peale.
«Eks ma ikka teen siin trenni. Ma naudin väga trenni tegemist. Mulle väga-väga meeldib, et keegi ei pea mul kupjana järgi käima. Lähen hommikul hea meelega uksest välja ja teen iga päev trenni,» jätkas ta.
Kaasas on isegi rullsuusad. «Siin on kõrval väga suur park,» viitas Talihärm üsna Pariisi südames asuva kongressihoone lähistel asuvale alale.
«Käin jooksmas, rullitamas, jõusaalis. See moodustabki juba väga suur osa suusataja suvisest treeningust. Ega ma ei planeerinud praeguseks perioodiks ka kõige raskemat treeningplokki.»
/nginx/o/2024/07/28/16251383t1h603c.jpg)
Aga mis saab edasi? Talihärm on juba pikalt alaliiduga vägikaigast vedanud. Kas hooaja lähenedes võiks ta ka Eesti koondise treeningutega liituda?
«Need küsimused esita teistele, sest mul pole neid vastuseid täna anda,» tõdes Talihärm, et segadus pole lahenenud.
«Olen ju kõiksugused normid ja asjad ära täitnud. Kõikide objektiivsete tingimuste järgi peaksin olema igale poole kvalifitseerunud. Aga siis tuleb otsus, et ei ole. Siis küsid: miks ei ole? Vastuseks tuleb lihtsalt statuudi koopia. Aga kui vaja, küsin veel.»