PM PARIISIS ⟩ Suur korvpallipäev: imeline Curry purustas olümpiafinaalis Prantsusmaa unistuse!

Stephen Curry (vasakul) tõusis USA kangelaseks. Foto: ARIS MESSINIS/AFP/Scanpix

Pariisi olümpia meeste korvpalliturniiril selgusid medalistid. USA alistas finaalis Prantsusmaa, Serbia sai pronksimängus jagu Saksamaast. Põhjalikud analüüsid leiab allolevast uudisest.

FINAAL: Prantsusmaa – USA 87:98 (kohtumine on järelvaadatav SIIT!)

Poolfinaal Serbiaga näitas, et ka Pariisi mängude – nii mõnegi arvates läbi aegade tugevaim – USA koondis on haavatav. Aga üleeilne lahing jättis hinge kahetised tunded: võib-olla mõjus säärane kohtumine koledalt pläriseva äratuskellana ning nüüd ollakse veel eriti valmis? Või siis ikkagi ongi LeBron James, Stephen Curry, Kevin Durant ja co. võimalik ka reaalelt alistada?

Kõige lihtustamatult ootab ees duell: rünnak vs. kaitse. Jänkid on võimelised oma poolel kõvasti rassima, aga lõpuks joosti ja visati serblased ikkagi üle. Prantslased seevastu lihtsalt kägistasid vastase mõlemas senises play-off’i mängus. Märkimisväärne, sest nii Kanadalasi kui ka sakslasi ennustati turniiri eel ka finaali. Neist esimene sai mullusel MMil pronksi, teine esikoha.

Ent prantslastel tuleb olla paindlik. Vundament valatakse kaitses, aga rünnakutele üleminekul pole mõtete samuti uimerdada. Serbia näitas üle-eile hästi ette, kui auklik on jänkide kaitse, kui nad ei saa rahulikult viis-viie vastu kohti üles võtta. Ning kolmeseid tuleb kotti ajada kõrge protsendiga, sest kohti hakkab poolkiiretest tõenäoliselt tekkima.

Mõistagi tuleb olla ettevaatlik: 40 minutit USAga võrdselt ei jookse. Ehk vältida tuleb rumalusi – pallikaotusi, mis lubaks ameeriklastel teenida lihtsaid kiirrünnakupunkte. Mees-mehe vastu kaitses võiks prantslased päris kenasti hakkama saada. Natukene tuleb loota ka kõrgematele jõududele, et Curry’l ja teistel poleks parim viskepäev – seni on jänkid tabanud kolmeseid 45,2-protsendiliselt (157/71). Korvi all peaks koduperemehed olema eelisseisus.

Juba kolm-neli tundi enne avavilet oli Bercy Arena ümbruses sigimist-sagimist. Lehvisid lipud, inimeste ihusid kaunistasid korvpallisärgid. Esimesed sättisid end juba sissepääsude juurde, et võimalikult ruttu tribüünidele pääseda. 

Meenutame, et need samad meeskonnad mängisid olümpiafinaalis ka kolm aastat tagasi Tokyos. Siis jäi USA peale 87:82. Jänkidel on toonasest koosseisust rivis Kevin Durant, Jayson Tatum, Jrue Holiday, Devin Booker ja Bam Adebayo. Prantslastel on kokku vaid viis muutust, aga põhimõtteliselt kõik ässad müttavad praegugi.

Mäng algas korraliku enesekehtestamisega. Victor Wembanyama hakkas kohe ette võtma jänkide kaitse nõrgimat lüli Joel Embiidi. Edukalt. Esiti möödaviske ja pallikaotusega patustanud Kevin Durant pani varakult rinnad kokku prantslaste kaitseluku Frank Ntilikinaga. James saatis pärast Guerschon Yabusele viske blokeerimist vastase suunas mõned krõbedamad sõnad.

Mõlemad pooled on korralikult laetud. Prantslased tahtsid esimestel minutitel ehk isegi liiga palju. Igale poole jõuda, kaitses palle kätte saada. Oldi kärsitud. Selle pealt mängiti end nii mõnelgi puhul ise olukordadest välja. Ja kingitused – lihtsad korvid võtavad ameeriklased rõõmuga vastu. Neid tuli alustuseks kõvasti.

Veidi ehmatav oli kogenud Evan Fournier’ esimene sett. Väga osav tagamees ei saanud esimestel kordadel palligi üle poole väljaku. Arvestades, kui palju prantslased ise avaveerandil pudistasid, pallikaotusi kokku 4, pole tabloolt vastuvaatav 15:20 üldse mitte paha. Nüüd tuleb lihtsalt veidi maha rahuneda. Jänkid on ka täna haavatavad!

Nagu sel turniiril juba harjunud oleme, siis võõrustajate loots Vincent Collet ei karda katsetada. Teise veerandaja alguseks oli platsil käinud juba 11 meest. Ka selliseid, kes viimastes mängudes jäänud pingile või saanud pigem väikest koormust. Kohati asi toimis, aga…

Prantslased jätsid esiti kasutamata ameeriklaste enda kohta nigela viskepäeva. Ent enim jääb nende poolt vaadates avapoolajal kripeldama, kui palju lasti lihtsaid korve visata.

Isegi pärast enda õnnestumist poldud kiiresti audi välja visanud jänkide kontraks valmis. Surnud palli järel on lubamatu, et endale lastakse ära joosta! USA sai avapoolajaga 17 kiirrünnakupunkti. See näitaja peaks koduperemeeste poolt vaadates nõnda kõrge olema maksimaalselt matši lõpuks, aga pigem madalamgi.

Loomulikult need mehed teavad seda, kõik on läbi räägitud, aga tõenäoliselt mängivad pinged oma rolli. Kas veerandtunnise pausiga õnnestub need maha saada? Kui tahetakse võita, pole muud varianti. Avapoolajal polnud küsimus taktikas või korvpallioskustes, vaid puhtalt peas. USA on 20 minuti järel ees 49:41. Ehk jällegi – midagi pole veel tehtud!

Üks vähestest, kes seni on võõrustajate poolelt kohal olnud: Yabusele. 15 punkti ja üle Jamesi palli korvi surumise kõrval on tema energia hästi paigas. Kui seda õnnestuks ka kaaslastele edasi anda...

Aga esimese sammu astusid edasi hoopis soosikud. Ameeriklased tõstsid selgelt kaitsesurvet, teisel pool platsi hakati palli suruma Wembanyama vastu, Embiidi vastu. Mõlemal poolel üles näidanud agressiivsus tekitas prantslastele peavalu. Vahe kärises 14 peale.

Collet proovis vastata puhtalt pikkusega. Ühel hetkel olid korraga platsil Rudy Gobert (221 cm), Wembanyama (224 cm), Yabusele (204 cm), Nicolas Batum (203 cm) ja Andrew Albicy (178 cm). Erinevaid kombinatsioone koos kolme korvialuse jõuga katsetati veel.

Suurem leke saadi pidama, aga rünnakult kadus sujuvus. Palju suruti palli korvi lähistele, kus jäi kohati väga kitsaks. Aga vägisi saadi punktid siiski kätte ja püsiti löögiulatuses. Veidi loovust lisandus, kui tagaliinis toimetasid sel turniiril väga vähe mänginud, kogenud Nando de Colo ja esimese rooste maha saanud Fournier.

Visalt võideldes, usku kaotamata, hiilitigi jänkidele veidi lähemale. Viimase kümne minuti eel on veel kõik variandid endiselt õhus: 66:72.

Aga pidevalt vastast taga ajada sööb. Eriti, kui pead kaitses olema pidevalt 100 protsenti valvel ja rünnakulgi jääb apsudeks väga vähe ruumi. Veerandaja keskpaik osutus murdekohaks. Mõlemad olid rünnakul väga rabedad, kaotasid lihtsalt palli. Vahe püsis alla kümne. Kumb saab künkast üle?

Huvitaval kombel olid USA ässad eesotsas Jamesiga ootamatult närvilised. Ebaõnnestumiste rivi järel murdsid prantslased end kolme punkti kaugusele, kui tabloole jäi 3.04. Aga siis tuli esile jänkide suurim trump: viskamine!

Kiire 5:0 vahespurt viis nad taas turvalisemalt ette: 87:79. Prantslased tegid ka ise skoori, aga viimased minutid lähevad olümpiakorvpalli klassikasse. Curry põrutas paari minutiga neli kolmest, neid viimase lae alt üle kaitsja käe. Ja mäng oli tehtud!

Tõenäoliselt läbi aegade parim viskaja tõusis USA kangelaseks. Mitte ainult nüüd, vaid ka poolfinaalis Serbia vastu kukutasid vastase Curry üheksa kaugviset. Täna sopsas ta 12/8. MÜS-TI-KA! See mees on juba korduvalt lükanud ümber müüdi, et kolmestega tiitleid ei võideta...

Prantslastele on raske midagi ette heita. Nii mõnegi olukorra mängis Curry endale ise kätte. Jah, videolt näpuga järge ajades leiaks kindlasti kohti nokkimiseks: väike aps eelnenud võistkondliku kaitse rotatsioonis. Või iga pette peale pole mõtet hüpata. Ent tunnustagem pigem praeguse ajastu üht erilisemat korvpallurit.

USA parim oligi 24 punktiga Curry. Durant ja Booker lisasid 15, James 14 silma. Neist viimane jagas ka 10 korvisöötu.

Prantsusmaa poolelt tõusis üleplatsimeheks 26 punkti kogunud Wembanyama. Play-off'is hiilgavalt esinenud Yabusele lisas 20 silma.

USA teenis viienda järjestikuse, kokku 17. kulla. Durantist sai neljanda triumfiga läbi aegade edukaim olümpiakorvpallur.

Prantslased peavad triumfi veel ootama: kodustel Pariisi mängudel teeniti ajaloo neljas hõbe.

Seljataha jäi fantastiline turniir, kus tippvõistkonnad olid parimates rivistustes ja mängisid ka väga kõrgel tasemel korvpalli. Väga sageli sellist kombot ei näe.

Kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti James, kes panustas kuues mängus keskmiselt 24,5 minutiga 14,2 punkti, 8,5 söötu ja 6,8 lauapalli. Sümboolsesse viisikusse kuulusid lisaks talle: Dennis Schröder (Saksamaa), Curry, Wembanyama ja Nikola Jokic (Serbia). 

PRONKSIMÄNG: Saksamaa – Serbia 83:93 (kohtumine on järelvaadatav SIIT!)

Kui klubikorvpallis räägitakse tihti, et loeb vaid võit, siis koondisega võidetud olümpiapronks omab igal juhul väärtust. Veel enam olukorras, kus need kaks satsi tundsid kindlasti poolfinaali järel pettumust, kuid nad jäidki alla tänase suve kahele maailma paremale võistkonnale. Seega vähemalt enne avavilet püsis lootus, et mõlemad jooksevad platsile motiveeritult.

Ootused läksid täide. Kui välja arvata mõnedkümned VIPidele mõeldud istekohad, oli 15 000 pealtvaatajat mahutav Bercy Arena põhimõtteliselt täis. Ja platsile jooksnud tiimid hakkasid etendusega kohe pihta. Eriti hästi olid voodist üles saanud serblased.

Sarnaselt poolfinaaliga alustati rünnakul ideaalilähedaselt. Tempo krutiti üles, poolkiiretest realiseeriti häid viskekohti. Viis-viie vastu rünnakul käis pall piisavalt palju läbi Nikola Jokici, kes endale omaselt edukalt niite tõmbas. Avaveerand võideti 31:20, väljakult tabati 17st 12!

Mitte enam säärase lustiga, aga ohjad püsisid Serbia käes. Mitmes mõttes ise korrektsemaks muutunud sakslased ei kinkinud enam lihtsaid korve, kuid tänu Vasilije Micici meisterlikkusele sündis omajagu punkte. Paari aasta tagune Euroliiga MVP lahendas pick’n’roll olukordi täpselt nõnda kui Euroopa korvpallifännid mäletavad. Kui Jokici pealt tõmmati korvi alt kokku, sopsas ta keskpositsioonilt või murdis lõpuni välja. Senisel turniiril polegi osa tagamees päris nii terav olnud.

Avapoolaja 46:38 võitmise eest väärib eelkõige kiitust siiski oma poolel tehtud töö. Just teisel veerandajal. Sakslastel leidub käike igas liinis, aga serblaste vajadusel vahetava, aga peamiselt väga hästi roteeruva kaitsega jäädi hätta. See polnudki üleliia agressiivne, küll aga kvaliteetne. Dennis Schröder ja co. sunniti pigem rasketele individuaalsetele lahendustele. 20 minutiga tabati väljakult vaid 30-protsendiliselt (33st 10).

Mullu Saksamaa maailmameistriks tüürinud pealik Gordon Herbert oli kimbatuses. Igale õnnestumisele järgnes serblaste vastus või kakski. Kui Ognjen Dobrici kolmene viis Serbia ette 64:45, kasutati ära juba teise poolaja teine time out – 5 minuti ja 10 sekundi järel!

Veidi õhku saadigi peale: järjest tabasid kaugelt Isaac Bonga ja Moritz Wagner. Tekkis teatav usk. Tunne, et kui mitte nüüd, siis millal veel!? Kaitses hakkasid jalad grammi võrra kiiremini liikuma, rünnakul hakkas tulema ka lihtsamaid korve. Olukorras, kus suuremaid tähti Schröder istus pingil. Kenasti võttis vastutust kaasliider Franz Wagner, kes rassis mõlemal pool platsi.

Korraks peaaegu 20 punktile kärisenud kaotusseis saadi viimaseks veerandajaks 63:72 peale. Aga skoorist tähtsam oli, et vahepeal juba kolme rattaga kraavis olnud vanker vinnati tagasi teele tagasi.

Kuid nagu poolfinaalis Prantsusmaaga, kaevati eelneva mänguga endale liiga suur auk. Väikese ehmatuse järel võtsid ohjad enda kätte Serbia ässad Jokic ja Bogdan Bogdanovic. Kui kellale jäi 4.52 ja 74:87, kasutas Herbert ära oma viimase minutilise mõtteaja. Sellestki õlekõrrest polnud enam abi. Kui enne jäädi eelkõige hätta rünnakul, siis lõpus oli probleem taas kaitses.

Serblasi tuleb kogu otsustava faasi eest kiita! Kui sageli tekitavad nad egode põrkumisega ise endale muresid, siis viimasel kahes matšis oli platsil Meeskond. Just, suure M-iga. Vajadusel kerkisid esile erinevad mängijad. Tasuks kahe hõbeda kõrvale esimene olümpiapronks. Ja ega finaalgi polnud ju kaugel. Lõpuvile järel oli rõõm igatahes suur ja siiras.

Sakslased olid tublid, aga midagi jäi ikka jälle puudu. Ehk jäädi liialt lootma liidritele? Või ei tulnud lihtsalt mujalt piisavalt abi. Igatahes polnud kogu pusle nii terviklik, kui eduks olnuks tarvis. Tõsi, seljataha jäi ajaloo parim olümpia, eelnevalt oli laeks seitsmes koht.

Serbia poolelt tegi maailma parimale mängijale vastava partii Jokic, saades kokku kolmikduubli: 19 punkti, 12 lauapalli ja 11 korvisöötu. Micic kogus samuti 19, Bogdanovic 13 silma.

Saksamaa parimad olid vennad Wagnerit, Franz viskas 18, Mortiz 16 silma. Schröder lõpetas küll 13 silma peal, aga tabas väljakult vaid 11st 4 ning patustas 6 pallikaotusega. Kaaslasi ta täna käima ei vedanud.

Loe ka:

PM PARIISIS 〉 Kui oma silmaga ei näeks, ei usuks